Digitaristu hetkeseisu kirjeldus

Küsimus-teema	Vastus	Näpunäited täitmiseks
1. Asutuse nimi ja küsimustik täitja(d)	Retla-Kabala Kool Jaanus Roosileht, Kaire Oper, Janek Marrandi	Lisaks asutuse nimele märkida, kes osalesid hetkeseisu kirjeldamisel
2. Kui palju on asutuses õpilasi ja personali?	100 õpilast, 64 last lasteaias, 55 töötajat	Ligikaudsed arvud õpilaste ja töötajate kohta
3. Milline on digivaldkonna meeskond?	Janek Marrandi 0,25 IT kasutajatugi, IT juhtimine;  Anneli Lengert 0,21 arvutiõpetaja; Gerlika Vahter 0,1 veebitoimetaja.	Nimetada rollide kaupa inimesed ja koormus Rollid: IT kasutajatugi, serverite haldus, IT juhtimine, andmekaitse juhtimine, veebitoimetaja, haridustehnoloog, arvutiõpetaja, rakenduste peakasutajad
4. Millised on digivaldkonna koostööpartnerid?	Telia (ISP), EeNet (veebimajutus, list)	Nimetada olulisemad koostööpartnerid Sagedamini kasutatakse väliseid koostööpartnereid teemadel andmeside, serverite ja muude seadmete hooldajad, IT-juhtimine, tarkvaraarendus
5. Kui palju ja millised on asutusel lauaarvuteid, sülearvuteid, tahvelarvuteid?	Lauaarvutid 38 (4-6) Sülearvutid 10 (4-6) Tahvelarvutid 21 (1-3) Uuemad arvutid on arvutiklassis	Kirjeldada ligikaudsed arvud. Kui palju on arvutiklasse ja kui suured need on? Võimalusel lisada riistvara vanuseline jaotus (1-3 aastat, 4-6 aastat, 7-… aastat). Kui seda on raske välja võtta, siis hinnata kas rohkem on uuemaid (1-3 aastat) või vanemaid arvuteid. Kas uuemad on õpilastel või administratsioonil või olulist erinevust ei ole?
6. Millised õpiriistvara lahendusi kasutatakse?	Dataprojektorid 17, kasutus keskmine robootikaseadmed 5, kasutus keskmine	Sagedamini esinevad - dataprojektorid, nutitahvlid, dokumendikaamerad, klikkerid, laborite mõõteseadmed, CNC-freespingid, robootikaseadmed, tikkimismasinad Nimetada ka kogused ja hinnata kasutusaktiivsust (vähe, keskmiselt, palju)
7. Milliseid õpitarkvara lahendusi kasutatakse?	Miksike, Koolielu, Moodle, You Tube, LearningsApps, kae.edu.ee, õpiveeb.ee, bio.edu.ee, geogebra, kahoot.it, Monkey Jam, „Valitse oma raha“, „Rahamaa“, õpetaja.edu.ee, sheeplive.eu, kirjatehnika.blogspot.com. Styks	Kirjeldada milliseid ainepõhiseid tarkvarasid aktiivselt kasutatakse Kirjeldada milliseid e-õppe keskkondi ja materjaliaitu aktiivselt kasutatakse
8. Millised on põhilised kasutatavad kontorirakendused ja -lahendused?	MS Office kontoritarkvara, Google docs, e-kool ja Eliis; dokumendihaldus WEBdesktop;	Teksti- ja tabelitöötlus, e-päevik/ÕIS, dokumendihaldus, failide haldamine, e-post/kalendrid, tööde haldus, siseinfo haldus
9. Kui palju on servereid ja milliseid serverlahendusi kasutatakse?	Serverit ei ole.	Kirjeldada kas ja milliseid servereid on asutusel enda ruumides või rendil? Milliseid funktsioone serverid täidavad?
10. Milline on traadita andmeside olukord?	WIFI on olemas, Õpilased saavad kasutada. Võrgud on lahus. Katab enamuse majadest. Kiirus rahuldab	Kas WiFi on olemas? Kas õpilased saavad kasutada? Kas administratsiooni ja õpilaste-külaliste võrgud on lahus? Kas katvus ja kiirus on piisav?
11. Milline on välise andmeside olukord?	Telia 20/10 Ühenduse kiirus üldiselt piisav,	Nimetada välise andmeside kiirus ja teenuseosutaja. Kas ühendus on piisav? Kas ühendus on töökindel?
12. Milline on andmete varukoopiate loomise korraldus?	Juhtkonna arvutite andmetest suhteliselt regulaarselt välisele kõvakettale	Kirjeldada millistest andmetest tehakse millise regulaarsusega millisesse asukohta/kandjale varukoopiaid.
13. Kas ja millised digivaldkonna kordasid ja dokumente on olemas?		Nt. arvutiklassi kasutamise kord, arvutite loend, tööde nimekiri, kasutamise juhendid
14. Kui suur on digivaldkonna eelarve?	7100 kokku, 4000 riistvarale, 400 F-secure, WIN 500 Andmeside (e-kool, eliis, internet, Miksike) 2200 Lisaks infojuhi töötasu.	Ligikaudsed kulud riistvarale, tarkvarale, andmesidele, IKT teenustele, spetsialistidele
15. Millist ja kui palju on õnnestunud leida rahastamist väljaspool haldaja finantseerimist?	5 robootika komplekti ostmiseks  saime raha konkursilt Kaunis kool. Robotite uuendamiseks saime toetust HITSA 2015 aasta taotlusvoorust. Seadmed alles tarnimisel.	Lisarahastamist leitakse vahel eriprojektidest, konkurssidest, vilistlastelt, kogukonna ettevõtetelt
16. Millises ulatuses on digivaldkonna areng kirjeldatud?	Arengukava tegevuskavas on kavandatud arvutiklassi uuendamist, tikkimismasina, kolme projektori ning tahvelarvutite  hankimine.	Kas ja millises mahus on digivaldkonna teema asutuse arengukavas kirjeldatud? Milliseid muid kirjeldusi olemas on? Mõnikord on häid arengumõtteid kirjeldatud projektipõhiselt konkursside jaoks.
17. Millised on suuremad takistused digilahenduste ulatuslikumal kasutuselevõtul?	Õpetajate arvutid vajavad kiiremas korras uuendamist. 22 arvutit õpetajatele 7700 eurot. Tahvelarvutid ? 3D seadmed…	Kirjeldada suuremad arengutakistused Kui küsimus on eelkõige rahas, siis millised teemad vajavad millises summas kõige enam lisafinantseerimist?
18. Millised on ideed takistuste ületamiseks?	Jätkame seadmete pargi uuendamist ja töötajate koolitamist.	Kirjeldada milliseid mõtteid on asutusel digivaldkonna arenguid pidurdavate takistuste ületamiseks

Meie projekti eesmärgid ja arengud .

Retla Kooli meeskond koolitusel" Õppeprotsessi juhtimine digiajastul" osaleb koosseisuga: direktor Jaanus Roosileht, õppealajuhataja Kaire Oper, klassiõpetaja Kaire Tomingas.
Koolitusele tulime eesmärgiga saada uusi mõtteid ja ideid oma kooli õppeprotsesside kaasajastamiseks. Loodame kuulda kaaskursuslaste häid mõtteid tahvelarvutite kasutamise osas, kuna meie kooli IKT arenduses on plaanis lähiajal soetada koolile tahvelarvuteid.
Meie kooli innovatsioonilugu:
Arvutiklass meie koolis on olemas juba 1998. aastast. Regulaarne arvutiõpetus sai alguse samuti samal ajal. Olime ühed esimesed e-kooliga liitujaid Järvamaal. Juba aastaid on igas klassiruumis õpetaja kasutada arvuti ja meediaprojektor. Kooli õppekavas on arvutiõpetus kuuel klassikomplektil.
Viiendat õppeaastat järjest töötab koolis robootikaring. Meil on olemas viis LEGO-robotikomplekti. Eelmise aasta lõpus uuendasime arvutiklassi arvuteid. Alates selle aasta märtsikuust on terve koolimaja kaetud vaba Wifi ühendusega. Uueks õppeaastaks planeerime muretseda 12 tahvelarvutit.
Õpetajad on osalenud nii kollektiivsetel kui ka individuaalsetel arvutikoolitustel. Oleme korraldanud ka koolisiseseid arvutiteabetunde, jagades erinevatelt koolitustelt saadud mõtteid ka teiste kolleegidega. HITSA veebipõhistest koolitustest osavõtt pole seni veel olnud kahjuks piisavalt aktiivne. Oma arendusprojektidega soovime luua õpetajatele piisavalt motivatsiooni kasutamaks arvuteid oma igapäevatöös ja julgustamaks ka õpilasi teha oma suuremaid projekte arvutipõhiselt.

 Meie projekti eesmärgid ja arengud.

Meie eesmärgiks oli õpetajaskonna julgustamine arvutite kasutamiseks tundides, et õppeprotsess  muutuks õpilaste jaoks huvitavamaks, kaasaegsemaks ja mängulisemaks. Selleks viisime sisse IKT iganädalased infominutid. Infominutid toimusid kahel vahetunnil õpetajate toas. Kõigil huvilistel oli võimalik infotunnist osa võtta. Igal nädalal viis üks meie meeskonnaliige läbi infominutid erinevatel teemadel. Tutvustasime erinevaid keskkondi ja rakendusi (learningapps, ABCYAnimations, http://kirjatehnika.blogspot.com/,http://opetaja.edu.ee/sonavara/sisukord.html, digimikroskoopi). Arva ära, mis on pildil?

 Mis meil läks hästi?

Arvukas osavõtt, märgatavat vastuseisu ei täheldanud, esitati täpsustavaid küsimusi.
Osad õpetajad kasutasid õpitut aktiivselt oma ainetundides (positiivne tagasiside õpilastelt)

Tagasilöögid.

Kahjuks oli võimatu leida kõigile sobivat aega, kuna kõik õpetajad pole igapäevaselt majas. Päeva sees on kõigile sobivat aega keeruline  leida, ainukeseks võimaluseks olidki söögivahetunnid.
Aja puuduse tõttu  ei saanud infominutites osalejad praktiliselt õpitut katsetada.
Infominutite kavandamisel oli üsna keeruline leida kõigile võrdselt huvitavat teemat.
Oluliseks takistuseks oli aimatav kevadväsimus õpetajaskonnas.

Mida teeksime teisiti?

Käsitleda samasid infominuteid erinevatel päevadel, et kaasata võimalikult palju õpetajaid.
Jagada kas paberkandjal või veebipõhiselt juhendmaterjale erinevate rakenduste kohta, et katsetamine ja õppimine oleks lihtsam.
Majasisese mentorluse arendamine, et nutiseadmeid kasutavad õpetajad suudaksid teistes motivatsiooni tekitada ja hoida.

Edasised plaanid.

Hankida augusti keskpaigaks 12 tahvelarvutit. 
26. augustiks on kokku lepitud Laine Aluojaga nutiseadmete koolituse esimene osa. Teine osa on tulekul septembris. Taotluse HITSA-le  koolituse rahastamiseks esitame lähipäevil.
Jätkame regulaarselt IKT infominutite läbiviimist.